www.peipsiparadiis.ee

Peipsiääre vaatamisväärsused: Kallaste paljand

KristiinaR — Mon, 17 Nov 2025 11:15:22 +0000

Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivi paljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi.

Tegemist on Eesti kõige pikema Devoni liivakivi paljandiga, mis on 2001. aasta mõõtmiste põhjal umbes 930 meetri pikkune^[1].

Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit, mida eraldavad kinnikasvanud lõigud ning mis jäävad enamasti 1–5 meetri kaugusele veepiirist, olles valdavalt eraldatud liivaribaga. Kui veetase aga kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini.

Paljandite kõrgus on valdavalt 2–4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit.

Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all.

Liivakallas pakub head pesitsuspaika kaldapääsukestele, kelle suurim koloonia Eestis asubki Kallaste paljandil.

Kallaste paljandist on leitud nii rüükalade, akantoodide, lõuatute, kopskalade kui ka vihtuimsete kalade kivistisi.

Kallaste paljand on väga kaunis koht, mida kindlasti tasub Peipsiäärt avastades külastada. Siin saab uurida ajastute lugu ja teha imelisi fotojäädvustusi.

The post Peipsiääre vaatamisväärsused: Kallaste paljand appeared first on www.peipsiparadiis.ee.

Peipsiääre vaatamisväärsused: Rannamõisa tamm

KristiinaR — Wed, 15 Oct 2025 14:42:39 +0000

Rannamõisa ohvritamm on üsna kuulus puu. Seda puud kutsutakse praegugi veel Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks või rootsiaegseks tammeks.
Keskaegsel külakalmistul kasvava 15 meetri kõrguse ohvritamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Ranna ohvritamm pole säilinud oma muistses hiilguses, kuna 20. sajandi alguses pandi suur õõnes puu põlema ja enamus tamme hävis. Üks võimas oksaharu aga seisab tugede najal siiani.
Arvatakse, et tamm on kasvanud seal juba muistse iseseisvuse ajal. Seda tõendab ka asjaolu, et tamme lähedusest on leitud vanaaegseid rahasid. Mõni arvab, et tamme all on peidus rahapada. Müntide leidmise põhjus võib siiski olla selles, et tamme juures on olnud muistsete eestlaste ohverduskoht – tamme lähedal on lame kivi, mida peetakse ohvrikiviks. Rannamõisa tamme nüüd juba olematu õõnsuse kohta on rahvasuus palju jutte liikunud.
Rootsi sõja ajal olevat seal 20 soldatit varjus olnud.
Tammetüve sisse katnud Rannamõisa proua oma külalistele kohvilaua, õõnsuses olid pingid ja avausel uks ees.
Tamme sünni kohta räägib legend: vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Rannamõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.

Rannamõisa tamme alune on uskumatult väekas ja energeetiliselt laetud paik.
Tulge vaadake ja tunnetage ise!

Rannamõisa tamm asub Peipsi Paradiisile väga lähedal, vaid 2,5km Mustvee poole.

Loe lisa:

Rannamõisa tamm

The post Peipsiääre vaatamisväärsused: Rannamõisa tamm appeared first on www.peipsiparadiis.ee.

Peipsi järv

KristiinaR — Tue, 14 Oct 2025 16:07:12 +0000

Peipsi-Pihkva järv on üks Euroopa suuremaid järvi. Järve pindala on u 3543 km², pikkus u 135 km, laius 48 km, keskmine sügavus 8 ja suurim sügavus 17,6m. Järv jaguneb Peipsi järveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond hõlmab 47 802 km² – see on suurem kui Eesti territoorium, sest suur osa valgalast asub ka Venemaa territooriumil. Järve suubub rohkem kui 200 jõge, oja ja kraavi.

Väljavool on ainult Narva jõe kaudu.

The post Peipsi järv appeared first on www.peipsiparadiis.ee.