Blog

  • Peipsiääre vaatamisväärsused: Kodavere kirik

    Peipsiääre vaatamisväärsused: Kodavere kirik

    Kodavere kirik – ajalooline pärl Peipsi järve kaldal

     

    Peipsi järve põhjarannikul asuv Kodavere kirik on üks piirkonna tähelepanuväärsemaid vaatamisväärsusi, mis ühendab endas rikkaliku ajaloo, erilise arhitektuuri ja lummava looduskeskkonna. Kui külastad Peipsimaad, tasub kindlasti võtta aega, et avastada see väärikas pühakoda ning selle ümbrus.

    Kodavere Püha Mihkli kiriku ajalugu ulatub sajandite taha. Esimesed kirjalikud teated kirikust pärinevad juba 1342. aastast, mis teeb sellest ühe vanema kirikupaiga Eestis. Tänapäevane kivikirik valmis aastatel 1775–1777 ning on järjekorras juba neljas kirik samal kohal. Läbi sajandite on kirik olnud kohaliku kogukonna vaimseks ja kultuuriliseks keskuseks.

    Kirikut iseloomustab varaklassitsistlik arhitektuur, kuid selle kõige pilkupüüdvamaks detailiks on omapärane torn. Sibulkupliga torn meenutab õigeusu kirikuid ning peegeldab Peipsi-äärse piirkonna kultuuride ja traditsioonide põimumist. Just selline arhitektuuriline eripära muudab Kodavere kiriku Eesti maakirikute seas ainulaadseks.

    Lisaks kirikule väärib tähelepanu selle vahetus läheduses asuv kalmistu. 1773. aastal rajatud surnuaed paikneb otse Peipsi järve kaldal ning pakub erakordselt kauneid vaateid järvele. Kalmistul võib näha ajaloolisi hauatähiseid, neogooti stiilis väravat ning Eesti Vabadussõja mälestusmärki. Rahulik atmosfäär ja järve lähedus loovad siin erilise meeleolu, mis jääb külastajale kauaks meelde.

    Kodavere kirikuga on seotud ka põnevad rahvapärimused. Üks tuntumaid lugusid räägib kirikukellast, mille erakordselt kaunis heli kostnud üle Peipsi järve Venemaale välja. Legendi järgi varastati kell ühel tormisel talveööl ning sellest sündmusest räägiti piirkonnas veel põlvkondi hiljem. Sellised lood annavad kirikule juurde salapära ning aitavad mõista kohaliku kultuuripärandi rikkust.

    Kodavere piirkond on tuntud ka oma keele- ja kultuuripärandi poolest. Siin kõneldud Kodavere murre kuulub eesti keele idamurde hulka ning on üks enim uuritud murdeid Eestis. Kirik on olnud sajandeid selle omanäolise kultuuriruumi keskpunktiks ning aitab tänaseni hoida elus kohalikke traditsioone.

    Miks tasub Kodavere kirikut külastada? Esiteks pakub see võimalust kogeda autentset Peipsimaa ajalugu ja kultuuri. Teiseks on tegemist suurepärase kohaga neile, kes hindavad arhitektuuri, rahu ja kauneid loodusvaateid. Kolmandaks asub kirik mugavalt teiste Peipsimaa vaatamisväärsuste lähedal, mistõttu saab selle hõlpsasti lisada oma reisiplaani.

    Kodavere kirik ei ole pelgalt ajalooline hoone – see on paik, kus kohtuvad sajanditevanune pärand, kohalikud lood ja Peipsi järve ainulaadne loodus.

    Just seetõttu on see üks neist kohtadest, mida Peipsimaad avastades kindlasti külastada tasub.

  • Peipsiääre vaatamisväärsused: Kallaste paljand

    Peipsiääre vaatamisväärsused: Kallaste paljand

    Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi.

    Tegemist on Eesti kõige pikema Devoni liivakivi paljandiga, mis on 2001. aasta mõõtmiste põhjal umbes 930 meetri pikkune[1].

    Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit, mida eraldavad kinnikasvanud lõigud ning mis jäävad enamasti 1–5 meetri kaugusele veepiirist, olles valdavalt eraldatud liivaribaga. Kui veetase aga kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini.

    Paljandite kõrgus on valdavalt 2–4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit.

    Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all.

    Liivakallas pakub head pesitsuspaika kaldapääsukestele, kelle suurim koloonia Eestis asubki Kallaste paljandil.

    Kallaste paljandist on leitud nii rüükalade, akantoodide, lõuatute, kopskalade kui ka vihtuimsete kalade kivistisi.

     

    Kallaste paljand on väga kaunis koht, mida kindlasti tasub Peipsiäärt avastades külastada. Siin saab uurida ajastute lugu ja teha imelisi fotojäädvustusi.

     

  • Peipsiääre vaatamisväärsused: Rannamõisa tamm

    Peipsiääre vaatamisväärsused: Rannamõisa tamm

    Rannamõisa ohvritamm on üsna kuulus puu. Seda puud kutsutakse praegugi veel Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks või rootsiaegseks tammeks.
    Keskaegsel külakalmistul kasvava 15 meetri kõrguse ohvritamme vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Ranna ohvritamm pole säilinud oma muistses hiilguses, kuna 20. sajandi alguses pandi suur õõnes puu põlema ja enamus tamme hävis. Üks võimas oksaharu aga seisab tugede najal siiani.
    Arvatakse, et tamm on kasvanud seal juba muistse iseseisvuse ajal. Seda tõendab ka asjaolu, et tamme lähedusest on leitud vanaaegseid rahasid. Mõni arvab, et tamme all on peidus rahapada. Müntide leidmise põhjus võib siiski olla selles, et tamme juures on olnud muistsete eestlaste ohverduskoht – tamme lähedal on lame kivi, mida peetakse ohvrikiviks. Rannamõisa tamme nüüd juba olematu õõnsuse kohta on rahvasuus palju jutte liikunud.
    Rootsi sõja ajal olevat seal 20 soldatit varjus olnud.
    Tammetüve sisse katnud Rannamõisa proua oma külalistele kohvilaua, õõnsuses olid pingid ja avausel uks ees.
    Tamme sünni kohta räägib legend: vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Rannamõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.

    Rannamõisa tamme alune on uskumatult väekas ja energeetiliselt laetud paik.
    Tulge vaadake ja tunnetage ise!

    Rannamõisa tamm asub Peipsi Paradiisile väga lähedal,  vaid 2,5km Mustvee poole.

    Loe lisa:

    Rannamõisa tamm

  • Peipsi järv

    Peipsi järv

    Peipsi-Pihkva järv on üks Euroopa suuremaid järvi. Järve pindala on u 3543 km2, pikkus u 135 km, laius 48 km, keskmine sügavus 8 ja suurim sügavus 17,6m. Järv jaguneb Peipsi järveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond hõlmab 47 802 km2 – see on suurem kui Eesti territoorium, sest suur osa valgalast asub ka Venemaa territooriumil. Järve suubub rohkem kui 200 jõge, oja ja kraavi.

    Väljavool on ainult Narva jõe kaudu.